Elekter, tuleoht ja suitsuandur

Riivo Mölter

Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo

Peaspetsialist

 

Elektrist kasvav tuleoht

Viimase aastakümne kiire tehnoloogiline areng on meie kodudes elektriseadmete arvu jõudsalt kasvatanud. Paraku on suur osa meie kodudest ehitatud ajal, mil sellist elektriseadmete kasvubuumi ette ei nähtud. Nii ollakse sageli sunnitud  paljusid voolutarbijaid pikendusjuhtme ja jagaja kaudu ühte pistikusse ühendama, mis koormusele vastu ei pea ning kuumenevad juhtmed põhjustavad tulekahju. Kätte jõudnud sügisel ja külmaperioodil kasutatakse elektrikütte- ja muid koduseid elektriseadmeid rohkem, millega seoses kasvavad veelgi elektri kasutamisega seotud tulekahjuohud.

Nii pole imekspandav, et üha suurema osa siseruumide tulekahjudest põhjustavad rikked elektrisüsteemides. Näiteks eelmise aasta sügisel (oktoober – detsember) Lõuna-Eesti kuues maakonnas juhtunud eluruumide tulekahjudest olid üle neljandiku ehk 23 tuleõnnetust seotud elektriga. Kui kokku juhtus kodudes 82 arvestatava varalise kahjuga tulekahju, siis 10 nendest põhjustasid vanad või oskamatult parandatud elektrijuhtmed ning  katkised pistikupesad. Kuus tulekahju said alguse rikkest elektriseadmes ning seitsmel juhul põhjustas õnnetuse hooletus elektriseadme kasutamisel.

Lõuna-Eesti kutselised ning vabatahtlikud päästjad on sel aastal tuleohutusalast nõu andnud juba üle 4000 kodus. Lisaks küttesüsteemi seisundile hinnati ka elektrisüsteemi olukorda. Kodukülastuste kokkuvõtetest selgub, et lausa 73 juhul hinnati elektrisüsteem tuleohtlikuks (7 juhul Jõgevamaal, 6 Põlvamaal, 22 Tartumaal, 6 Valgamaal, 12 Viljandimaal ning 20 kodus Võrumaal).  Värskendamist vajava elektrisüsteemiga kodusid oli tegelikult rohkem, kuid päästespetsialistid tuleohtu nendes veel ei näinud.

Kapi peale jäetud patareita suitsuandur elu ei päästa

Jätkuvalt on suitsuandur asendamatu vahend tuleõnnetuse varajaseks avastamiseks, et päästa tulekahjust oma elu, tervist ja vara.  Käesoleval aastal on päästjad tulekahjupaikadelt üha rohkem leidnud suitsuandureid, millest polnud kasu, sest nende patarei oli tühi või oli seade laest mingil põhjusel alla võetud. Päästjad tuletavad tungivalt meelde, et suitsuandur on eluruumides kohustuslik ja kasu on ainult töökorras ning täis patareidega andurist. Selles veendumiseks  tuleb suitsuanduri korrasolekut testida vähemalt kord kuus, vajutades seadmel olevat testnuppu, mille järel korras andur annab häiresignaali. Patarei tühjenemisest annab andur märku ebakorrapäraste üksikute piiksudega.

Vahet tuleb teha suitsuanduril ning vingugaasianduril, mis peatselt muutub osades eluruumides samuti kohustuslikuks.  Kohustuslikuks muutub vinguandur gaasiseadet kasutavates majapidamistes ja hoonetes, kus vingugaasi ruumidesse kogunemise võimalust pole spetsiaalse ventilatsiooniga võimalik välistada. Vingugaasianduri kasutamine lisaks suitsuandurile on mõistlik kõigis majapidamistes, kus on vingugaasi tekkimise oht. Olgu see gaasiseadme, aga ka tavalise pliidi või ahjuga majapidamine.

Kohustusliku suitsuanduri kasutamise lai levik, regulaarse professionaalse korstnapühkimise nõude kehtestamine ja päästeameti ennetusõppe projektid on inimeste tuleohutusalast tarkust jõudsasti kasvatanud. See on aidanud kaasa tuleõnnetuste üldarvu olulisele vähenemisele. Kuid paraku hukkub Eestis tulekahjudes endiselt aastas ligi 50 inimest ja siin ei saa olla rahul enne, kui see number on null.

 

Jaga