Juhend maaomanikule uute tehnovõrkude ja rajatiste ehitamise lepingute sõlmimiseks võrguteenuste pakkujatega

 

Lugupeetud ühistu esindaja,

Saadame Teile mõned praktilised soovitused, millistel alustel küsida ühekordset tasu, kui võrguteenuse pakkuja avaldab soovi teiega uue tehnovõrgu või rajatise ehitamise lepingut sõlmida.

Omapoolsed tingimused tuleb võrguteenuse osutajale teada anda kirjalikult projekti kooskõlastamise käigus ja märkida lepingus tingimuste lahtrisse. Sellisel juhul on lepingupartner Teie seatud tingimustest korrektselt informeeritud.

Allpool toodud soovitused, summad ja arvutused põhinevad juba sõlmitud lepingutel ja neid on võimalik vastavalt oma vajadustele kohandada. Siiski rõhutame, et kõigil on õigus küsida siintoodust erinevaid lepingutingimusi.

1.Maaomanikul on õiglane küsida lepingu sõlmimisega kaasnevate kulude katteks ühekordset tasu. Tasu suurus võiks olla 150-200.- €. See sisaldaks järgmist:

a) lepingu läbivaatamine ja vajadusel konsultatsiooni küsimine pädevatelt isikutelt (jurist);

b) otsesed kulud, mida kannab maaomanik notari juurde minnes (transport, parkimine);

c) kompensatsioon maaomanikule tema isikliku aja eest (aeg, mis kulub reaalselt lepingu sõlmimisele, ka tulek ja minek).

2. Kuna täna ei ole ette nähtud õiglast kompensatsiooni ehitiste talumise eest, siis soovitame ja on õiglane küsida lisaks punktis 1 näidatud tasule veel ühekordset tasu maa kasutamise eest, kusjuures hiljem hakatakse maaomanikule maksma üldist ehitise talumise tasu. Soovitused:

a) küsida tuleb andmeid uute ehitiste kaitsevööndi suuruse kohta (näiteks, kui tahetakse paigaldada 400 m maakaablit, siis kaitsevöönd maakaabli puhul on 1 m sellest mõlemale poole, s.t 400m x 2m = 800 m2) Tasu suurus võiks lähtuda maa hetke turuhinnast (näiteks 2500.- €/ha, mis teeb tasu suuruseks näite põhjal 200.- €);

b) kui õhuliin tahetakse välja vahetada maakaabelliini vastu, siis selle talumise eest tasu reeglina ei küsita, kuna kitsendus väheneb ja omaniku jaoks võimalik maakasutus suureneb. Küll aga võib küsida lepingu sõlmimise tasu.

3. Lisaks tasub läbi rääkida erinevad tingimused, mis on juba tüüplepingus kirjas:

a) lepingus peaks olema teavitamise nõue tööde alustamisest ja lõpetamisest. Selle tingimuse mittetäitmise korral võiks kokku leppida leppetrahvi, mis võiks olla 300.- €;

b) kui kaabel paigaldatakse põllumaale, siis tasub lepingusse panna tingimus, et pinnas paigaldatakse tagasi samade kihtidena nagu see üles võeti (mitte nii, et rähkne või savine kiht, mis oli all, on hiljem peal);

c) lisaks tuleb vaadata projektist, kuidas ja kust uus liin jooksma hakkab. Projekti on koostatud

energiaettevõtte poolt tellitud projekteerija ning sellepärast on tihti uus ehitis pandud jooksma

sirgelt ning heale kasutatavale maale, sest mööda võsa, kivihunnikuid ja vastu tee äärt jms on

kallim ja raskem ehitada. Kuid tegelikult peaks kõik võimalikud liinid olema just sellisel maal,

kuna see ei ole kasutuses metsa- või põllumaana. Lisaks soovitakse paigaldada erinevaid

metalltorusid maakaabli tähistamiseks, aga need ei sobi kindlasti haritavale maale ja julgelt

võite öelda, et neid mitte panna;

d) kui paigaldatakse maakaablit, siis on tüüplepingus kirjas, et sinna ei tohi hiljem midagi

ladustada jms. Metsameestele on see halb, kuna reeglina jookseb kaabel paralleelselt selle

teega, kuhu tõenäoliselt tulevikus metsaraie korral on vaja materjal kokku vedada ja ladustada.

Ka selles osas on õigus nõuda ja lepingusse kirja panna, et maaomanikul on õigus sinna

ladustada metsamaterjali ja selleks ei pea eraldi luba küsima. Tüüpiliselt soovib võrguteenuse

pakkuja sel juhul lisada punkti, et kui on rike, siis oleks metsaomanikul kohustus materjal

võimalikult kiiresti eemaldada - see on aktsepteeritav, sest maakaabel ei lähe niisama lihtsalt

katki, kui seda just läbi ei lõika;

e) lisaks tuleb kindlasti kontrollida, et koostatud projekt ei sisaldaks üllatusi (näit mõne

kuuseheki või üksikute puude mahavõtmist). Alati tasub sellest kohe rääkida enne projekti

kooskõlastamist ja pakkuda omapoolset lahendust;

f) lisaks saate kaasa rääkida ka ehituse algusaja osas (kas kevadel, sügisel peale viljakoristamist

vms). Kui olete põllu andnud rendile, siis tuleb lepingusse märkida rentniku kontaktid. Sellisel

juhul peab võrguteenuse pakkuja rentnikuga ise kokku leppima tööde alustamise

suhtes (näit kui tahetakse teha töid põllul keset suve, siis on põhjendatud kahjutasu maksmise

nõue rikutud saagi eest, aga see on juba rentniku ja võrguteenuse pakkuja kokkuleppe

küsimus);

g) õhuliinide uuendamisel või rekonstrueerimisel on oluline ehitamise aeg, sest isegi talvel

toimetades võib maaomanikule tekkida kahju (talivili hävib, tekivad rööpad jms). Sellise

olukorra ennetamiseks tuleks kirjutada lepingusse, et kahjude selgumisel tuleb need koheselt

ja õiglaselt hüvitada ning omanikul on õigus tellida kahjude ekspertiis kolmandalt isikult;

kulud kahjude selgumisel maksab teine pool.

Jõudu-jaksu kõigile maaomanikele oma õiguste eest seismisel!

Eesti Erametsaliit

Jaga