REPORTER SIPELGAS KIRJUTAB:

Tere, tere, hea reporteri lugude lugeja ! Sel korral kirjutan ühest järjekordsest õnnestunud üritusest. Nimelt , on juba traditsiooniks saanud, et septembrikuu lõpus, toimub pidu, mis on pühendatud meie maja laste vanavanematele. Ise me nimetame seda - „ Memme-taadi peoks“. Sel aastal sidusime selle peo ka Rahvusvahelise Muusikapäevaga.

Rõõmsad olid nii väikesed kui suured, sest nii rohkesti pole meil veel külalisi olnud. Olime väga elevil. Sel korral oli meil ka kasutusel Eesti kaart, kuhu vanavanemad märkisid koha, kust nad on pärit. Oli väga huvitav teada saada, et meil on vanaemasid ja vanaisasid Saaremaalt, Harjumaalt, Lääne - ja Ida-Virumaalt, Raplamaalt, Järvamaalt, Jõgevamaalt, Viljandimaalt, Tartumaalt, Valgamaalt Pärnumaalt ja muidugi kõige rohkem Võrumaalt.  Nii, et meie laste juured ulatuvad üle Eestimaa.

 Pidu algas kontserdiga. Lapsed esitasid luuletusi, laule ja tantse. Kui laste esinemised vaadatud-kuulatud, astusid ette professionaalsed pillimehed. Onu Peeter tutvustas puhkpille            ( saksofon, klarnet, flööt jm.), onu Reino tutvustas kontrabassi ja onu Alo lõõtsapilli ja akordioni. Koos mängisid nad iga pilliga ühe meeleoluka loo. Tehti koos paar ühislaulu ja meeliliigutav oli ühislaul „ Kallista“, mis lausa pisarad silma tõi. Nagu ühele korralikule peole kohane, löödi lõpuks ka tants lahti. Tantsiti „ Tibutantsu“,  „Me lähme rukist lõikama“. Oh, mis tore oli koos tantsida!. Täname pillimehi uute teadmiste ja mõnusa kontserdi eest!

Ühiselt vaatasime sügisnäitust, mis oli valminud koostöös lastevanematega. Sel aastal toodi näitusele väga lahedaid ja põnevaid teoseid sügisandidest. Aitäh kõigile!

Suured –suured tänud ja kallid, meie armastele memmedele –taatidele, Teie olete nii nooruslikud ja vahvad, et olla Teiega koos on lausa võrratu. Olge ikka terved ja tragid!

Värviküllast  ja päikselist sügist!

 

 

Jaga